Päris oma mõis: endise Pärsti valla ala kinnisvara teeb silmad ette teistele

Kunagine Pärsti kant on tuntud mõisahoonete poolest: nii Heimtali kui Pärsti mõis on vaid ühed mõningatest mõisahoonetest, mida paljud eestlased tunnevad hästi.

Kes meist ei oleks aga soovinud isegi elada nagu mõisahärra või -proua? Nüüd on igaühel see võimalus, kuna Eesti kinnisvaraportaalide kuulutustes on teiste seas ka kaunid hooned, mis on ühele mõisahärrale igati sobilikud.

Korstnajala, Puiatu küla

Põneva nimega mõisakompleks on müügis City24 portaalis sugugi mitte eriti rabava hinnaga: 279 000 eurot. Kompleksi kuulub 3 hoonet, mistõttu on täiesti mõeldav tegeleda ka äritegevusega – näiteks sobib kompleks hästi neile, kes soovivad luua majutusettevõtte või koolituskeskuse.

Krunt ise on ligi kahe hektari suurune ning seal on elamu, saun-külalistemaja ja garaaž. Kinnistu on väga privaatne, ääristatud parkmetsaga ning vaid ühe väikese sissesõiduteega, seega ei pea muretsema, et keegi oluliselt tülitama peaks.

Mis puudutab elamuhoonet ennast, siis see oli tegelikult kunagi viinaköök, kuid vähem kui 10 aasta eest renoveeriti see täies ulatuses. Nüüdseks on sellest küll alles ajastule kohased detailid, kuid see on muudetud moodsaks ning sisaldab kõiki mugavusi. Sisuliselt on tegemist moodsa luksusliku villaga, kus võib end tunda tõepoolest nagu aadlipere liige.

Mõisahoone asub Viljandist 10 minuti kaugusel ning maja läheduses on ka ühistranspordi peatus, muuhulgas toimub transport, mis viib lapsi lähedal asuvasse Heimtali mõisakooli. Privaatsus, luksus ja mugavus – enamat ei oskakski tahta.

Peetri mõis, Turva küla

Kui eelmine mõis ei tundu niivõrd luksuslik, siis see Turva külas asuv häärber võtab igaühe hingetuks. 1 420 000 eurot maksev kompleks sisaldab ligi 600-ruutmeetrist elamuhäärberit, 168-ruutmeetrist tall-tõllakuuri, laste mänguväljakut ja isegi tenniseväljakut.

Kogu kompleks on renoveeritud, ent samas on säilitatud mõisale kohane siseviimistlus – näiteks on siin-seal nikerdused, kaminasaal, lükandustega veranda, võlvlaed. Talli mahuvad kenasti neli hobust, kogu kompleks töötab aga maasoojuspumba abil.

Üks fakt, mis muudab Peetri mõisa eriti eriliseks: see juugendstiilis häärber on tegelikult ehitatud ei kellegi teise kui Heimtali mõisahärra Siversi soovil! See tähendab, et lisaks võimalusele elada luksuslikus mõisahoones, on võimalik selle paiga valimisel saada osa ka kõige ehedamast ajaloost.

Kui sa ei soovi aga elada niivõrd uhkes häärberis, kuid otsid kodu Pärsti valla kanti, siis on valikuid mitmeid ning mitmed neist on ka rahakotile natuke kergemad. Näiteks on müügis Pinska külas 5-toaline armas elumaja, mis on müügis üheskoos suure privaatse krundiga, asukohaga paisjärve lähedal. Müügis on ka Puiatu erikooli elamu, mis on küll ehitusjärgus, kuid millele on olemas ehitusprojekt elamu ehitamiseks.

Kui otsid aga võimalust elada nagu tõeline härra, siis tasub uurida kuulutuseportaale, kuna võid leiata noppeid, mis võtavad lausa hingetuks. Pärsti vallas saab elada nagu ehtne aadel!

Heimtali: väike pärl keset Viljandimaa imelist loodust

Heimtali on nimi, mida paljud eestlased on kuulnud, kuid vaid vähesed on oma silmaga kaemas käinud. Selles endises Pärsti valla külas elab vaid paarsada inimest, kuid mõne olulise pärli tõttu on Heimtali korduvalt inimeste mõtteis. Alljärgnevalt räägime lähemalt Heimtalist ja sealsetest põnevatest paikadest, mida võiksid kindlasti külastada.

Heimtali mõis

Heimtali küla territooriumil asuv Heimtali mõis on üks kõige kaunimaid vanu mõisahooneid, mida võib Viljandimaal ja üleüldiselt Eestis näha. Tegemist on üsna vana hoonega, mida on mainitud juba 1528. aastal, olemuselt oli mõis seotud Karksi linnusega. 18. sajandist kuulus see von Siversitele.

Mõisaga on seotud ka mitmed kõrvalhooned, millest kõige märkimisväärsem on 80-ndatel restaureeritud juustukoda – tuntud ka viinaköögi nime all. Juustukoda on kasutusel olnud eelkõige selleks, et korraldada pidulikke üritusi.

Mõisa läheduses asub ka kalmistu, mis on paraku üsna metsistunud, kuid mille näol on tegemist von Siversite perekonnakalmistuga.

Lisaks kirjule ajaloole ja von Siversite aadliperekonna põnevale tegutsemisele on Heimtali mõis tõeline vaatamisväärsus nii oma arhitektuuri kui ka ümbritseva looduse tõttu. Tänu Heimtali mõisa hästi säilinud olemusele võib igaüks end tunda just kui tõeline mõisapreili!

Heimtali koduloomuuseum

Anu Raud on üks Pärsti valla kõige olulisemaid kultuurielu eestvedajaid, kelle aktiivse tegutsemise tõttu ongi loodud Heimtali koduloomuuseum. Koduloomuuseumis saad justkui rännata ajas tagasi: seal on tuhandeid esemeid, alates kinnastest kuni mänguasjadeni.

Koduloomuuseum on ka väga aktiivne: seal korraldatakse käsitöölaata ja iga aasta külastab muuseumi tuhandeid inimesi.

Heimtali Hobusekasvandus

Üks peamiseid põhjuseid, miks paljud eestlased tunnevad Heimtali kanti, peitub Heimtalis asuvas hobusekasvanduses, mis on mitte lihtsalt muljetavaldav, vaid koguni Eesti suurim sporthobuste aretus- ja kasvatuspaik. Heimtalis on tegeldud hobusekasvandusega juba 85-ndast aastast saati ning kokku on tallides umbes 100 hobust, nende hulgas mitmed erinevad tõud.

Heimtali Hobusekasvandus on keskendunud sporthobuste kasvandusele, kuid hobusekasvanduses on võimalik tegelikult igaühel võtta ratsatunde ja teha treeninguid. Treeningud on muideks saadaval nii lastele kui täiskasvanutele. Lisaks on võimalik teha hobusekasvanduses ekskursioone – ekskursioon annab võimaluse tutvuda hobuste ja erinevate tõugudega.

Heimtaliga on võimalik eriti hästi tutvuda tänu õpperajale, mis asub Viljandi linnast 6 kilomeetri kaugusel. Rada algab Heimtali viinaköögi juurest ning mitme kilomeetri pikkune rada on täis rohkelt looduslikke kogemusi – näiteks tutvustab rada Eesti levinud lehtpuid.

Kui tahad saada sõõmukese looduse ilu, tasub külastada Heimtali rajooni – eriti hobusesõpradel või neil, kes soovivad ammutada natuke ajalugu kauni mõisahoone külastamise kaudu.

Pärsti vald hääbunud minevikku: mida toob tulevik?

Kuigi oleme sellel veebilehel jaganud palju informatsiooni Pärsti valla, siin asuvate asutuste ja kunagi toimunud sündmuste või muu taolise kohta, siis varjutab seda kõike üks kurb tõsiasi: Pärsti valda kui sellist ei ole enam olemas.

Vald, mis tegutses juba aastakümneid tagasi ning mida on saatnud rikkalik ajalugu, ühendati 2013. aastal Viljandi vallaga haldusreformi raames. Samal aastal ühendati lisaks Pärsti vallale ka Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald ning 4 aastat hiljem Kolga-Jaani ja Tarvastu. Nii ongi tänaseks moodustunud üks suur Viljandi vald.

Pole mingi saladus, et haldusreform on toonud hulga segadust ja vastastikuseid arvamusi. Pärsti vallas aastaid tegutsendu kunstnik Anu Raud on võtnud ka teema osas sõna, öeldes, et nüüd, kus on ainult üks suur vald, tekib tunne nagu kõik oleks kõledam ja kaugem, sest inimesed on nagu ühed täpikesed statistikas.

Kultuurilisest vaatevinklist tekitab kahtlemata haldusreform kuigivõrd palju muresid, kuid kas asjad on tõesti muutunud niivõrd palju?

Haldusreformile võib vaadata ka teisest küljest, mis on pisut positiivsem. Nimelt, haldusreform tähendab tegelikult ju sisuliselt aadressi muudatust. Jah, omavalitsuste piirid on muutunud, aadressid on muutunud ning haldusküljelt on asjad teistmoodi. Haldusreformi üks eeliseid on samas aga parem haldamine ja parem eelarvega majandamine, mis võib tähendada väiksematele piirkondadele paremat arengut – arengut, mis poleks varasemalt võimalik olnud.

Mida tähendab haldusreformi Pärsti valla kultuurile?

Suurim mure on seotud aga kultuurilise poolega. Kuna Pärsti vald ja 2013. aastani Pärsti valla haldusvaldkonda kuuluvad piirkonnad on nüüd sisuliselt kõik ühtsed Viljandi vallaga, võib tekkida olukord, kus näiteks kas või kultuurisündmused ei ole nii hästi esile tõstetud või toitlustus-majutusasutused ei tõuse nii hästi esile kui varem. Tekib oht, et Pärsti valla identiteet kui selline hääbub ja ühineb Viljandi valla identiteediga.

Muudatused on küll head ning ühest küljest võib ka haldusreform tähendada Pärsti valla jaoks positiivseid uuendusi, kuid ei saa salata, et nüüd, kus kultuuriidentiteedid on kokku liidetud, on raske eristada piirkondlikke kultuurinoppeid ja ajalugu, mis on seotud erinevate paikadega.

Kuna paljud inimesed tunnevad, et just selline oht on haldusreformi tõttu tekkinud, võib see aga suurendada kultuurilist aktiivsust. Kui varem ei pruukinud olla niivõrd suur huvi inimestel kaasa lüüa kultuuritegevustes, siis haldusreform oli vajalik motivaator, mis paneb inimesi rohkem mõtlema oma juurtele ning aktiivsemalt kaasa rääkima.

Seega mida võib oodata tulevikult? Kas on hirm, et Pärsti kandist pärit inimesed ei saa oma juuri tulevastele põlvkondadele edasi kanda ja peavad leppima sellega, et ühel hetkel juured hääbuvad? Võib öelda, et kõik on tegelikult inimeste endi kätes. Aeg on teha valik: kas lasta haldusreformi muudatustel kanduda halduspoolest kaugemale ning võtta üle kultuuripärand või hoida Pärsti piirkondade kultuurilippu kõrgel, süvendades ka tulevastes põlvkondades oma kodupaigaarmastust.

Võtkem haldusreformi siiski positiivsest küljest, kuna see võib endaga tuua palju kasulikke uuendusi. Kui asi puudutab aga Pärsti kultuuri, siis olgem kõik aktiivsed ning hoiame elus Pärsti valla olemust, isegi nüüd, mil tehniliselt ei ole enam juriidilises võtmes olemas paika nagu Pärsti vald. See on endiselt olemas inimeste südameis.

Maalikunstnik Villem Ormisson

11. mail istutati Rehtlal pärnapuu Villem Ormissoni auks sooviga, et see puu õitseks tulevikus igal suvel maalikunstniku sünniaastapäeval tähistamaks kunstniku sünnikohta. Villem Ormisson sündis 26.07.1892 Pärsti vallas Rehtla talus. Temast kasvas Viljandis üks silmapaistvamaid XX sajandi esimese poole maalikunstnikke, kes on viljelenud peamiselt maastikumaali, natüürmorti ja portreed, lisaks õlimaalile akvarelli. Kunstihariduse omandas ta Riias. Pärast täiendkoolitusi Berliinis ja Dresdenis sai temast Viljandi mitmete koolide joonistusõpetaja. Ta on olnud ametis ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus ta oli maaliklassi õppejõud, juhataja abi. 1927.,1930. ja 1935 oli ta kunstiühingu Pallas esimees. Villem Ormisson suri 05.04.1941 ja on maetud Viljandi Vanale, Riia maantee äärsele kalmistule.

Viljandimaa unustatud mõisad tuletavad ennast meelde

Sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus ja MTÜ Viljandimaa Mõisad korraldavad Viljandimaa mõisate tutvustamiskampaania. Suve jooksul teevad külastajatele uksed lahti üksteist Viljandimaa mõisa.

Heimtali, Kärstna, Lahmuse, Olustvere, Polli, Pärsti, Suure-Kõpu, Uue-Suislepa, Vana-Võidu, Viljandi ja Õisu on külastamiseks avatud 22. mail, 5. ja 26. juunil ning 8. ja 17. juulil alates kella 10 kuni 18-ni.

Igal täistunnil korraldatakse mõisat tutvustav jalutuskäik. Avatud on näitused ja korraldatud kohvijoomine, mõnes mõisas ka söömine.

Kõik retkest “Unustatud mõisad” osavõtjad registreeritakse. Osalejad saavad ka külastajakaardid, millele koguvad mõisatest templeid. Vähemalt kaheksat mõisat külastanud pere, täiskasvanu või õpilane osaleb loosimisel. Välja loositakse ka 40 tasuta pääset Olustvere mõisas toimuvale Ugala teatri etendusele Onu Vanja. Mõisate valik ja järjekord on külastaja otsustada.

Euroopa Päev

09. novembril toimus Puiatu Lasteaed-Algkoolis Comeniuse projekti raames EUROOPA PÄEV.
Avati projekti tutvustav näitus ja õpetaja-projektijuht Mihkel Uuland rääkis oma reisimuljeid Iirimaast. Pakuti Iiri rahvusroogasid.
Õhku lennutati 100 õhupalli koos heade soovidega Euroopa sõpradele.

Sõlmitud on koostööleping Naabrusvalve Keskusega

9. veebruaril sõlmiti Naabrusvalve Keskusega koostööleping, mille järgi kohustub Naabrusvalve looma tänavu vallas kolm tugirühma, koolitama nende liikmeid ja tugiisikuid ning varustama need kõige vajalikuga. Liikumisega ühinenud majad saavad nägusad ja ilmastikukindlad sildid ja kleepsud, mis kurjameile ohumärgina peavad mõjuma. Meeles tuleb pidada ainult kolme lihtsat asja: me vaatleme, me märkame, me teavitame!

“Eurooplane”

Vallavalitsus eraldas 4000 krooni Lennart Meri Euroopa Sihtasutusele noortele stipendiumi maksmiseks.

Sihtasutus hakkab kogunenud raha eest maksma Lennart Meri stipendiumi. Üks stipendium on ette nähtud Eesti noorele, et omandada riikluse ehitamise ja iseseisvuse tugevdamise oskusi ja kogemusi välismaal. Teine stipendium on ette nähtud Eestist huvituvale välismaa noorele, olgu läänest või idast, põhjast või lõunast, et ehitada Eesti ja maailma vahelist silda mõlemast kaldast. Sihtasutuse eesmärgiks on ka Lennart Meri pärandi ja arhiivi hoidmine, haldamine ja uurimine.